Narva kunstiresidentuuri 2024. aasta kunstnikud on välja valitud ning kõige kaugemalt tulijad on pärit Zimbabwest ja Tšiilist

Narva kunstiresidentuur kuulutab välja 2024. aasta residentuuriprogrammis osalevad kunstnikud, kes valiti välja enam kui 300 taotleja seast. Mitmed neist tegelevad Narva ajaloo või geopoliitilise olukorraga, ning kaasavad oma loometöösse kohalikke inimesi. Kõige kaugemalt Narva saabuvad kunstnikud on pärit Zimbabwest, Tšiilist ja Austraaliast.

Kunstiresidendid valis välja žürii, kuhu kuulusid nii kodu- kui välismaised eksperdid: Saksa koomiksikunstnikust NARTi resident Elke Renate Steiner, Helsingis resideeruv kuraator ja kunstiresidentuuride uurija Adel Kim, Narva kunstiresidentuuri juhataja Johanna Rannula, fotokunstnik ja EKA professor Marge Monko ning Tartu Kunstnike Liidu juht Peeter Talvistu. LoovEuroopa “Culture Moves Europe” toetatud residentuurides osalevad kunstnikud loovad Narva linna avaliku ruumi installatsioone ja selles žüriis osalesid ka Narva peaarhitekt Peeter Tambu ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna juhataja Andres Ojari.

Lisaks põhiprogrammis osalevale kunstnikele jõuavad mitmed kunstnikud NARTi ka erinevate koostööprojektide raames. Juba mainitud LoovEuroopa projektiga tuleb Narva kolm kunstnikku. Samuti on Narva tulemas kaks Soome kunstnikku, kelle kolmekuulisi residentuure toetab Soome kultuurifond. BALTIC Centre for Contemporary Art (Gateshead, Inglismaa) saadab 2024. aasta märtsis Narva ühe Kirde-Inglismaa kunstniku. Esmakordselt on kavas residentuurikoht EKA töötajale. Jätkuvad Briti Nõukoja toetatud Kreenholmi aia ja Narva Veneetsia Saatkonna residentuurprogrammid jne. Projektide toimuvad konkursid eraldi.

Siin loetelus on kõik põhiprogrammis osalevat 11 kunstnikku ja koostööprojektide raames osalevad kunstnikud, kes on juba praeguseks kinnitatud. Kokku toimub 2024. aasta jooksul orienteeruvalt 25 kunstiresidentuuri.

Zakharaha Magasa on Zimbabwest pärit kunstnik. Narvas loob ta autorehvidest tehtud suuremõõtmelise skulptuuri, ning viib läbi kohalikele suunatud töötubasid. Zakharaha loomingut motiveerivad lood migratsioonist, kuna sündis Mozambique’i rahutuste eest põgenenud vanemate perre ja hiljem kolis ise elama Lõuna-Aafrika vabariiki.

Kunstnikeduo Kristiin Hanimägi ja Joel Freeman tulevad residentuuri, et ehitada ühte mahajäätud Narva majja camera obscura. See põnev analoogfotograafia vorm kutsub mõtestama linna ajalugu ja mälu.  Kristiin töötab Muinuskaitseametis arhivaarina ja õpetab TYPA muuseumis analoogfotograafiat. Joel elab Los Angelesis ja tegeleb muuhulgas ka raamatute köitmisega.

Irena Tischenko ja Tetiana Pavliuk on Ukraina kunstnikeduo. Narvas ehitavad nad installatsiooni “Vahitorn”. Teos on saanud inspiratsiooni Ukraina ajaloost tuntud kaitserajatistest, millega anti kohalikele teada sõjameeste tulekust.

Mark Wingrave on Austraalia kunstnik, kes tuleb residentuuri, et teha koostööd Eesti poetessi Larissa Joonasega. Markil on plaanis tõlkida tema luuletusi vene keelest inglise keelde, ning luua selle protsessi peegeldav maalide seeria.

Birgit Szepanski on Saksa kunstnik, kes hakkab uurima 20. sajandi alguses Kreenholmi tehases töötanud Amalie Kreisbergi lugu. Amalie võttis aktiivselt osa tööliste ülestõusudest. Kogutud lugusid räägitakse avalikel jalutuskäikudel.

Andries De Lange on Belgiast pärit kunstnik, kelle töö keskmes on sotsiaalne ja ühistööna sündiv looming. Residentuuris olles võib see võtta mitmeid vorme, nagu näiteks töötoad, õhtusöögid või avalikud kogukonnaköögid.

Josefina Mellado on Tšiilist pärit kujutav kunstnik. 2019. aastal toimusid tema kodumaal rahutused, kus mängisid olulist rolli ka feministlikud liikumised. Sellest inspireerituna on tema residentuuri eesmärgiks uurida, kuidas poliitiliselt ebastabiilsel ajal enda eest hoolitseda. Josefina korraldab Narvas “vannipommide” meisterdamise töötube.

Masha Pryven on USAs kirjandust ja Berliinis fotograafiat tudeerinud Ukraina kunstnik, kes plaanib oma töösse kaasata just Narva noored. Koos luuakse fotoraamat esemetest, mis peegeldavad selle linna olemust.

Ikuru Kuwajima on Jaapani kunstnik, kelle looming on viinud ta viimase 17 aasta jooksul Kesk-Aasiasse ja Ida-Euroopasse. NARTis avab ta pop-up näituse oma Läänemerest rääkivast kunstiprojektist, mis on inspireeritud 1930ndatel Jaapanis eksiilis elanud Saksa arhitektist Bruno Tautist.

Jacobus North on Saksa muusik ja kunstnik, kellel on plaanis täita Narva tühjad reklaamipinnad piltidega, mis kohalikele elanikele korda lähevad. Ning samuti soovib Jacobus teada, kas neist reklaampindadest võiks alaliselt saada kohad, kus eksponeeritakse kunstnike töid.

Chloe Kelly elab Berliinis ja Londonis ning tema töö väljundiks Narvas on töötoad. Ta uurib Narva majade fasaade ja küsib, et kuidas narvakad suhestuvad olemasolevate ehitistega ja kuidas sooviksid oma elukeskkonda tulevikus näha.

Soome kultuurifondi toel tuleb residentuuri Pavel Rotts, kelle jaoks see ei ole esimene kord NARTis loominguga tegeleda. Residentuuriga paralleelselt avab ta Narva pommitamise 80. aastapäeval  isikunäituse, mis seda sündmust ka peegeldab. Pavelil on Ingeri Soome juured,  ja tema esivanemate põgenemistee läbis ka Eestit.

Teiseks Soome kunstiresidendiks on Miia Kettunen, kes on keskkonna- ja kogukonnakunstnik. Narvas uurib ta, kuidas kohalikud oma maasse suhestuvad. Tsüanotüüpias tehtud fotoportreed riputatakse üles avalikku ruumi.

Simon Whetham on Inglise kunstnik, kelle residentuuri jooksul sünnib kogukonna poolt annetatud vanadest ja katkistest majapidamismasinatest, näiteks pesumasinatest tehtud suuremahuline avaliku ruumi installatsioon. See teos on ühtlasi ka heli-installatsioon ning osa sellest luuakse töötubade käigus. Simoni residentuuri toetab LoovEuroopa programm.

Sama projekti raames jõuab Narva ka Albaania kunstnik Ledia Kostandini, kes ammutab loovust  Kreenholmi ajaloost, et luua koos kogukonnaga mosaiigi-taoline tekstiilist teos, mis hakkab katma suurt osa ühe Narva maja fasaadist. Ledia õppis tekstiilikunsti oma vanaemalt.

Esimesse EKA residentuuri tuleb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi vanemteadur ja õppejõud Kädi Talvoja. Kädi kasutab seda aega, et kirjutada valmis peatükk “Eesti kunsti ajaloo” 7. köitesse. Peatükk räägib olulisematest nõukogude perioodi käsitlevatest näitustest.

Konkursi teate võib leida siit.

Lisainfo:
Johanna Rannula
johanna.rannula@artun.ee
59177795