Teisel pool suure unustuse mõõgalööki
Kunstnikud: Angela Maasalu, Eike Eplik, Manfred Dubov, Urmas Lüüs
Kuraator: Maria Helen Känd
Projektijuht: Anita Kodanik
Narva kunstiresidentuur, Joala 18, Narva, Estonia
Avatud:
10.12.22 – 05.02.23
N – R 15.00 – 19.00
L 13.00 – 21.00
P 13.00 – 19.00
Sissepääs: 1€
Grupinäitusel “Teisel pool suure unustuse mõõgalööki” väljendatakse tühjuse ning lahti kistuse või õhku tõstetuse tunne, mida põhjustavad jõulised muutused ning liikumine ühest elu faasist teise. Kaasatud kunstnike Eike Epliku ja Urmas Lüüsi käekirjale on omane installatiivne ruumi lavastamine samal ajal kui Manfred Dubovi ja Angela Maasalu looming väljendab laetud seisundeid lõuendil.
Näitus pakub võimalust aduda, et kõik juhtub pidevas vahepealsuse olekus. Olevikuhetk lööb ennast poolitusse. Meis on stsenaariumid, mis ootavad teostumist, lubades endaga mängida, kasvades üle pea, kuniks nad lahti rulluvad ja taas teisenema, kahanema, kõverduma hakkavad. Kummastavad, riituslikud, kohati mängulised ja mõneti humoorikad teosed löövad teadvusesse kiilu. Terav mõõgatera selja taga langemas, sattume näitusel aegruumide vahele suure jõu, unustuse, leppimise ja unistuste käeulatusse.
Grupinäituse “Teisel pool suure unustuse mõõgalööki” pealkiri on inspireeritud Jaan Kaplinski luuletusest tema kogumikus “Raske on kergeks saada” (1982). Luulemina annab edasi müstilist aegruumi kogemust, kus pole veel inimesele antud oma aega, ruumi ja nime. Kaplinski luulemina jaoks pole teadmatuse kogemus vilets või tume vaimuseisund. Vastupidi enda minast vabanemine on kirgastav. Samas jõudmine kirgastunud seisundini võib osutuda vaevaliseks, tähendades kaotusi ning loobumisi.
Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Angela Maasalu (1990) on maalikunstnik, kes käsitleb oma loomingus isiklikke ja intiimseid teemasid. Teda käivitavad vastuolulised inimlikud olukorrad, milles avaldub korraga õnn ja õnnetus, dramaatiline ja koomiline. Figuratiivsetel maalidel jutustab Maasalu lugu sageli autobiograafiliste fragmentide ning alateadvusesse tungivate subliminaalsete kujundite kaudu, laiendades kogetut üldinimlikule tasandile, isegi arheotüüpseteks steenideks. Angela Maasalu elab ja töötab Londonis. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis maali ja kunstiajalugu (BA 2012), Eesti Kunstiakadeemias maali (MA 2015) ning täiendanud end Inglismaal AL Central Saint Martinsi ülikoolis (2013-2014). 2017. ja 2019. aastal oli ta nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale. Tal on olnud isikunäitusi Tallinnas, Londonis ja Irákleios Kreekas.
Eike Eplik (1982) on skulptor ja installatsioonikunstnik, kes kasutab nii loodusest pärit motiive kui ka esemelisi leidobjekte. Eplik viljeleb skulptuuritehnikaid klassikalisest kipsivalust paberi- ja puiduassamblaažini. Tema kunstis kujutatu mõjub alateadlikult ning afektiivselt. Eplik on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli (BA, 2007) ja Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri eriala (MA, 2010). Ta pälvis 2006. aastal Eduard Wiiralti ja 2018. aastal Ado Vabbe stipendiumi. Epliku tunnustati 2021. aastal Kultuurkapitali kujutava kunsti sihtkapitali aastapreemia ja aastatel 2021-23 on ta riikliku kunstnikupalga saaja.
Manfred Dubov (1984) on maalikunstnik ning luuletaja, kes töötab peamiselt õlimaali tehnikas. Enda loomingus kajastab ta vaimumaailma, keha ning elukeskkonna vahelisi seoseid. Hetkel valmivad maalid, kus võtmesõnadeks on empaatia, labürint, aeg, keha, keskkond, frustratsioon ja inspiratsioon. Dubovi seni mahukaim projekt on aastatel 2008-2018 mitmete isiknäituste vahendusel vaatajateni jõudnud “Ma tulen mitmest kohast korraga”. 2016. aastal ilmus Dubovil luulekogu “Täna leitakse kõik üles”, mis nomineeriti Betti Alveri kirjandusauhinnale ja Värske Rõhu luule aastapreemiale. Dubov on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (BA, 2010).
Urmas Lüüs (1987) on kunstnik, disainer ja kirjutaja, kes tegutseb nii kaasaegse kunsti ka ka teatri valdkonnas. Loomingus seob Lüüs meediumiüleseks tervikuks tarbe-, video-, performance’i kunsti elemente, kasutades selleks kontseptuaalselt laetud esemeid, lausungeid, fotot, skulptuuri ja heli. Lüüs on omandanud hariuse Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas ehte- ja sepakunsti erialal (BA, MA) ning täiendanud end Rootsis, Hollandis ja Italias. Ta on teinud tihedat koostööd kirjanike, muusikute ja kaasaegse tantsu teatritega. Lüüs on pälvinud loomingu eest Roman Tavasti nimelise preemia ja Noore Ehte stipendiumi. Lüüs kirjutab erinevatele kultuuriväljaannetele kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel.
Maria Helen Känd (1991) on kuraator ja kunstikriitik. Kuraatoritöös huvitavad teda sotsiaalpsühholoogilised teemad, mis paljastavad sotsiaalsete kudede hapruse ning kutsuvad üles identiteedi omistamise ning omastamise keerukust mõtestama. Tema hiljutisim projekt on rahvusvaheline grupinäitus “ars viva 2022 – tajuvälja agendid” Kai kunstikeskuses. Alates 2022. aasta märtsist töötab Känd kuraator-projektijuhina Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM). Ta on õppinud filmi-, teatri- ja meediateadust (Viini Ülikool), kultuuriteooriat ja võrdlevat kirjandusteadust (BA, Tallinna Ülikool) ning hetkel lõpetab magistriõpinguid Eesti Kunstiakadeemia kuraatoriõppe erialal.