8.05–30.06.2024
Narva Kunstiresidentuuri galerii
„Kahepaiksuse atlas“ kui visuaalne essee avab suhteid inimeste, loomade, taimede ja paikade vahel, milles kohtuvad erinevad ajad ja ruumid. Näitusel eksponeeritakse lühifilme ja fotoseeriaid, mis kõrvutavad ja vastandavad vaatlusi ja kujutisi Narvast piirilinna kontekstis ja Kreenholmi avaratelt välialadelt. Need laiendatud konstellatsioonid võiksid avardada vaatepunkte piirisituatsioonide fenomenidele. Teosed moodustavad kokku terviku, kus tekivad uued võimalused ja kooslused, isiklik ajalugu põimub geoloogilise ja poliitilise aja kulgemisega. Kahepaiksuse all mõistetakse piiri- ja üleminekusituatsioone ning nendest ületustest sündivaid
kontakte.
Lahtiste fotolehtedega kunstnikuraamat „Družok ja Tracey“ väljendab lühikestesse suvenädalatesse kondenseeritud afektiivset urbanistlikku olekut, pikkadel jalutuskäikudel kogetud vaimustust juhuslikest kohtumistest ja erinevate keelte põimumisest tekkinud poeesiat. Igapäevased stseenid on omamoodi mõttepildid, kus kujutised minevikust astuvad dialoogi olevikuga.
Fotoinstallatsioon „Igavesti pärastlõuna“ esitab subjektiivse jäädvustuse 2022. aasta 16. augustist Narvas ja selle järellainetusest kui fiktsiooni mineviku „aktiveerumise“ võimalikkusest tänapäevastes „ohtlikes“ olukordades. Fookuses on emotsionaalse mälu kokkupõrge ajaloolise teadlikkuse ja riikliku ideoloogiaga.
Lühifilmis „Augusti protsessioon“ registreerib aja möödumist valguse liikumine mahajäetud elektrijaama seintel, reisijate vestluse pikkuse määrab bussi kiirus. Päikeseloojanguni jäävad loetud minutid. Võib tajuda erinevate tempode samaaegset eksisteerimist.
Esseefilm „Ajastu ja ladestu“ pakub mõtiskluse erinevate eluvormide kaasamisest oleviku käsitlemisel. Peale Kreenholmi tehase sulgemist öeldi, et seal pole enam elu. Sadu miljoneid aastaid tagasi sadestunud Kesk-Ordoviitsiumi ajastu paljandid Narva jõekanjonis kõnelevad sügavast ajast ja tähistavad esimeste kahepaiksete tulekut, kes kohastusid nii vee- kui maismaaeluviisiga. Tänapäeval näeme, kuidas ruderaaltaimed võtavad mõne aastaga üle asfaldiga kaetud õuealad.
Fotoseeria „Aeg kui haav ja kanjon“ asetab elektrijaama, tammi, lubjakivipaljandid, jalakäijate silla kuiva jõesängi kohal ja mahajäetud tehase kujutised atlasevõrgustikku.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Palju tänu: Kaire Rannik, Tanja Muravskaja, Hans-Gunter Lock, Bruno Quast, Eve Kaaret, Reimo Võsa-Tangsoo, Maria Erikson, Ketli Tiitsar, Mart Saarepuu, Paul Rannik, Johanna Rannula, Kaisu Koivisto, Michaela Casková, Ann-Mirjam Vaikla, Margit Säde, Madina Tlostanova, Redi Koobak, Bodil Axelsson, Per Nilsson, Kenneth Bamberg, Piibe Kolka, Maria Kapajeva, Madis Tuuder, Gleb Kuznetsov, Marika Šarova, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, Narva Kunstiresidentuur, Narva Gate, Rapid Security.
https://liinasiib.com/
